Legend Rocha rannast
Räägitakse,
et ükskord kaua-kaua aega tagasi, nii ammu, et keegi
ei mäletagi millal see oli, tuli Algarve rannikule imekaunis
merineitsi. Ta oli väga väsinud ja otsustas natuke rannal leiduvate
kivide peal puhata. Ta jäi magama....
Kui ta silmad avas, avastas ta, et
keegi vaatab teda ning tal hakkas hirm!!
Teda vaatas kalamees, kes proovis teda
kohe rahustada.
- Ära karda, armas merineitsi, ma ei
tee sulle halba! -ütles kalamees -ma vaatasin sind ja armusin ... Sa
oled kõige kaunim olevus keda ma näinud olen! Ma olen kalamees ja
merepoeg, kas sa saaksid siia jääda, minuga abielluda ja me
elaksime siin rannikul õnnelikult igavesti?
Enne kui merineitsi jõudis vastata,
kuulis ta hüüatust kaljude tipust. See oli põllumees, kes samuti
vaatas merineitsit...
- Kaunis merineid! - ütles põllumees
- Ära võta meremehe abielu ettepanekut vastu, mina olen põllumees
ehk maa poeg ja ka mina olen sinusse armunud... Abiellu minuga ja ole
õnnelik elades mäejalamil.
Merineitsi oli hämmelduses ja ei
osanud neile midagi vastata.
- Ära kuula merineitsi! –ütles
kalamees - Ma toon sulle kõik parima, mis meres leidub, ja ainult
sulle! Sul saavad olema kõige kaunimad merikarbid, korallid ja
pärlid ning kõige imelisemad kalad, mis merel meile anda on!
- Ära tee seda viga!- ütles farmer -
Ma toon sulle puuvilju, nii magusaid ning kõik lilled! Ma leian üles
kõik selle kõige imelisema ja rikkused, mis maal anda on!
Merineitsi vaatas üht ja vaatas teist,
kuid ei osanud valida, aga mehed muudkui vaidlesid ja lugesid üles
nii maa kui mere rikkusi, mida on nii palju, et sa ei jõua neid
kokku loendada!
Möödusid päevad, kuud ja aastad,
kuid kokku loendatul polnud otsa ega äärt. Aja jooksul jäi
mereneitsi aga väga kõhnaks ning muutus liivaks Rocha
rannas ja kuni tänase päevani ei ole ta jõudnud otsusele
kas meri või maa...
No comments:
Post a Comment